Esimese kiletunneli Alt-Lauri mahetallu ehitasime 2020 aasta kevadel. Nagu ikka uue asja puhul, ei oska kõikidele detailidele algul tähelepanu pöörata. Suurematest ja väiksematest vigadest õppides tegime sügisel mõned parendused.
Eelmise aasta kevadel olid väga tugevad läänetuuled. Tekkis juba tunne, et elame mere ääres mitte Lõuna-Eesti kuplite vahel. Avastasime, et otsapostid hakkasid lõpuks tuule ponnistustele järele andma. Et vältida tunneli minema lendamist, tuli neid korduvalt uuesti kindlustada. Nüüd tegime otsa korraga natuke võimsamast puust.
Teine probleem ilmnes suvel, kui võtsime tunnelil kilet maha. Nimelt nööride pingutamiseks pandud karabiinid koos seibidega olid vajunud mulla alla ja nööri vabastamine oli päris tülikas. Sel aasta panime alla suuremad seibid nagu on näha allolevatel piltidel.
Kõige töömahukam katsetus/uuendus on permakultuurist inspireeritud peenrasüsteem, kus umbrohukasvu pidurdatakse seda lämmatades multšimisega. Selleks katsime esiteks maa papiga.
Papi peale panime põhu, et umbrohtu lämmatav kiht oleks paksem, kuna kiht peaks olema minimaalselt 15~20cm. Peenarde ääred ja käigurajad katsime samuti puiduhakkega.
Peenarde valmistamiseks kasutasime kompostmulda. Peenrad katsime talveks peenravaibaga.
Enne külvamist lisame veel kihi istutusmulda. Pärast saagi koristamist katame taas peenrad peenravaibaga, et umbrohu seemned ei leviks mulda ja ei hakkaks seal idanema.
Antud süsteemi plussid:
– peaaegu umbrohuvabad peenrad
– peenrad hoiavad paremini vett ja väheneb kastmisvajadus
– elusmuld on toitainerikkam
Miinuseks on:
– alguses on töömaht ja kulud suuremad
– vastavalt vajadusele tuleb lisada mulda ja puiduhaket